24 kuupäev...

... on ikka kuidas nüüd öelda - segadust või harjumust tekitav päev. Sain kutse külastada Patriat Lätis. 2-3nädalat tagasi kutset lugedes jäi meelde, et see sellel nädalavahetusel. Ja aastapäevad alati laupäeval. Kuid võta näpust. Eile õhtul pool kaksteist küsis Agris, et homme näeme siis. Mille peale mina vastasin, et me plaanime ülehomme st laupäeval tulla. Mille peale tekkis kiire kutsevaatamise hetk. Ja peale seda algas orgunn, et täna saaks Riiga minna. Selgus, et ainult üks inimene ei saa tulla. Kuid nüüd 1,5h pärast hakkan Riia suunas kimama. Loodan, et tee on hea. Sest täna on selline lõrtsine ilm. Ja neid Läti teid ei tea kunagi. 24 on suht tähtis päev. Ikkagi vabariigi iseseisvuspäev. Mis sest, et veebruaris. Kuid patria on isamaa ja eks siis loogika toimis omapead edasi. Või puhas minu tähelepanematus. Kuid mis seal ikka Täna tuleb minu 40 kommersh.

Sinine esmaspäev...

...on täna. Mis teha, kui väsimus nii suur, et kui pea padjale panna siis magaks täiega. Kuigi pühapäev sai praktiliselt maha magatud ja ka täna öösel sai magatud 7,5h. Vähemalt pool tööpäeva on üle elatud. Seega pool veel vastu pidada.

Eelmine nädal...

..küsis üks sõber mu käest, et ma ütleks 3 ilusat ja head asja mis elus juhtunud. Jäin mõttesse ja leidsin ainult ühe. Selleks on sukeldumine. Mis mind viimase aasta jooksul maandanud ja selget pead hoidnud.
Hakkasin siis mõtlema, et eelmine aasta suht õnnelik olnud. Mida ma siis eelmine aasta üle elasi:
@) 9 kuuse ületöötamise - kus palju puudu ei oleks olnud kui oleks kokku kukkunud. Siis saadi aru, et hoi mees teeb mitme inimese tööd.
@) Üks suht õnnelik avariiolukord ehk kits esiklaasis. Nibin nabin. Samuti üks suur vasikasuurune koer.
@) Siis üks rattasõit koju üle kaarsilla või siis 1.5m kukkumist pea peale ja ratas minu peale ja kõige all puhas betoon. Ehk ühe sõbra kommentaar - hea, et lolliks kukkunud või surma ei saanud.
@) Väike uppumisolukord kus paanika oli kiire tulema. Täisvarustus, külm vesi, väsinud pea ja tühi vest vetteminekul. Koosmõju teeb imesi. Ja hea, et buddy kõrval on.
@)Väike lambumine haiglas, kus peale oppi öösel kella nelja ajal tundsin, et midagi kurgus. Ninas olev tampoon oli kurku läinud. Sain küll otsa kätte ja tõmbasin kurgust välja, kuid teised otsad olid nina küljes kinni ja nii oligi, et aas suust väljas ja ülejäänud kurgu kaudu ninas. Eks siis läksin valveõed otsima ja nagu ikka teda polnud. Tatsasin palatisse, kus vajutasin häire nuppu ja tatsasin tagasi kus õde käskis istuda ja kutsus valvearsti ülesse. Valvearst tiris selle tampooni siis nina kaudu välja. See oli eriti vastik tunne - oksendanuks kõik välja mis sisikonnas oli, kuid ei olnud midagi oksendada. Vähemalt saan ninaga paremini nüüd hingata.
@) Väike aastalõpu sukeldumine kus kõis tuli lahti ja olime 5cm jää all ja otsustasime, et ei hakka auku otsima vaid teeme uue augu. 10min tööd, et saada auk kust läbi mahub. Ehk järgmine kord seon ise kasvõi umbsõlme korralikult. Kokku sai pea 100m august eemal käidud.

Võib öelda, et suht õnnelikult läinud aasta. Hakka kasvõi uskuma, et keegi kaitseb mind.

Igastahes 31.det kui sugulased ja kõik olid koos ja oli aeg pidutsema hakata tundsin ma hirmasat väsimust. Ja kuna keegi grillida ei tahtnud, siis hakkasin ise grillima väljas ja selle käigus viskasin eemale kõik piirangud ja luuleliselt võib öelda, et jõin ennast uude aastasse. Sest uue aasta tulekut ma ei mäleta.

Uuel aastal oeln enamus vaba hekti üritanud magada. Ja seda täiega. Mitu korda juhtunud üle 12h magamisi. Eelmine aasta üle 8h magamisi oli väga harva. Ja enamus ärkamisi tuli ikka hapniku puuduse peale.

Vähemalt selle aasta plaan on rohkem tegeleda sukeldumisega ja ennast rohkem arendada selles valdkonnas. Saab officest rohkem välja.