Andestamnine...

..... andestamine on anne. Kes oskab see suudab elada selles ühiskonnas paremini. Mul on vist vähe tulnud andestada. Olen kõik asjad endasse võtnud ja sellega elanud. Suht keeruline nii. Ega ise tähele paneks kui silmi-kõrvu lahti ei hoiaks. Olen pettunud paljudes inimestes: isas, sugulastes, sõpradest jne.
Samas on olemas ka neid, kelle peale loota võib. Kuid reaalne elu ütleb, et loota saad sa ainult iseendale.
Andestades on endal kergem, kuid kuidas sa andestad inimesele, kes sulle pikka aega nn sitta keeranud. Valetanud ja vassinud ka. Ja ise ta on selle üle uhke. Ei meeldi mulle sellised inimesed. Kuigi kunagi sain taga väga hästi läbi. Nüüdseks on olukord, kus ühised sõbrad ei saa aru, mida ma oma käitumisega teen. Ja ongi järgmised sõbrad, kelles pettuda. Tegelt peaks kõigile andeks andma ja elama oma elu edasi. Ilma, et ma nende murede peale pead vaevaks.

Vähemalt on kevad Tartus ja saab nüüd rattaga ringi liigelda. Kuigi suht külm on sõita.