Nädalavahetusel....

...sai käidud LARPi mängimas. Tundisn, ennast suht võõrana. Ikka pole 3-4 aastat ühelgil mängul osalenud. Hoidsin sellist tagasihoidlikut profiili. Samas roll oli huvitav, olla 69aastane vanamees, kes elab läbi poegade, keda mängus polnud ja toppida oma nina igale poole. Kahjuks tundus, et juhtfiguurid võtsind kaasa samu inimesi. Kohati tundus, et mäng on väga ravitsemise stiilis. Kuid sain oma elamuse kätte.
Parimad hetked mängust oli see, kus üks tegelane oli mürgitatud. Pakkusin siis talle veinilähkrist veini. Selle peale mees ütleb naerdes, olles nagu mürgitatud inimene olema peab - ma olen alaealine. Loodan, et pool lonksu valget veini ei mõjunud halvasti.
Teine hetk oli see, kui kell oli kaksteist läbi. Istusime lõkke ääres. Korraga käib mingi müra - tunne, et keegi lohistab puid lõkke juurde. Tunnen, et keegi selja taga vaatan selja taha - Ork. Vaatame oma 5sekundit üksteisele otsa. Ise endal mõte, viskan viimase joogi maha ja haaran mõõga või lasen ennast ära tappa. Valisin teise varjandi. Rahwas hiljem rääkis, et see pilt oli väga ilus olnud, kuidas ma orgiga tõtt vaatasin.