...teisipäeval tuli töökaaslane, et kas ma ei viitsiks kaasa tulla. Nad lähevad koos teise töökaaslasega avavee tunde tegema. No kui võimalus kasutasin seda ja läksin kaasa. Kohapeal selgus, et kuna mul kaaslast polnud, pidin koos noorekestega alla minema. Läksimegi. Viimased 2 sukeldumist on läinud väga hästi. Ei ole mingeid jamasi olnud. Ei ole lestaklamber katki läinud, ei ole liigapalju tinasi kaasas ega ka ebamugavat kalüpsot. Iga korraga saab varustuse lihtsamalt ja kiiremini selga. Kogemused ikka loevad. Sukeldudes selgus, et noorel kutil, kes tegi avaveetunde ei saanud ujuvust paika. Tükk aega ulpis ülesse alla. Mängis õhu sisse/väljalaske nupuga. Ometi see õhk mis sa vesti lased annab mõju natsa aja pärast. Paar korda tõmbas rabeledes mul regu suust ära kuid sellega harjub ära. Kuna nad ujusid aeglaselt ja minu lestatõuge lükkas mind liiga kiiresti edasi majandasin kätega. Hiljem instruktor ütles, et kätega majandades tarvitad rohkem õhku. Õhku tarbin ma aga palju. Alati on mul baloon peaaegu tühi, kui teistel pooltühi. Eks ma suure kopsuga ka:P Tahaks ikka minna sukelduma mõnega kes ujub samakiiresti kui mina. Saab rohkem näha kaldareljeefi, kalu ja taimi.
Aga uute sukeldumishuvilisi on alati tore vaadata, meenub aeg kui ma ise samamoodi käitusin. Aga kui võimalust on proovin rohkem sukelduda. Kuidas muidu kogemusi juurde saaks.
Ühe sukeldaja blogi lugedes selgus, et padi materjalid pidid ka netis olema. Kodus tuleb väike netikaevandamine ette võtta ja asjad ka endale ära tirida. Ja loomulikult läbi töötada:)
Peale sukeldumist otsustas töökaaslane, et võiks väikse grilli teha ühe järve ääres Tartu ligidal. Lõppes sellega, et tegime lõkke ja käisime pimedas ujumas. Peale ujumist oli mõnus lõkke ääres istuda.
Vähemalt asjalik päeva lõpp:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar